31.oktoobril tervitasime oma kontoris juba kolmandat korda Eesti tööstusvaldkonna tipptegijaid, et rääkida efektiivsemast tootmisest ja sellest, mida saab juba täna teha, et olla valmis tööstuse tulevikuks.

Peaesinejaks kutsusime Lean Digital partneri Aleksandr Miina, kelle teema avas automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneva külje, millele tihti ei mõelda: Kuidas vältida tööstusettevõtte protsesside keerulisemaks muutumist automatiseerimise ja digitaliseerimise tulemusena? Ettekanded tegid ka Atemix Tööstusautomaatika personali arendusjuht Katrin Ahlberg, kes rääkis inimese rollist tuleviku tööstuses ja Atemix grupi asutaja Ken Varik, kellega koos otsisime vastuseid küsimustele, miks tekivad seisutunnid tootmises ja kui palju need tegelikult maksavad.

Tark tööstus kohtus Atemixis juba kolmandat korda

Jutujärje võttis üle Ken Varik, kes otsis MEETUP-i külalistega vastust intrigeerivale küsimusele, kui palju maksavad tegelikult tootmises seisutunnid. Kas on soodsam loota heale õnnele, et planeerimata seisakuid ei teki? Või hoopis toetuda TPM (kõikehõlmav tulemuslik hooldus) põhimõtetele ja olla riketeks valmis? Või veelgi parem, neid ennetada?

Ken selgitas lihtsate näidete abil, kui palju maksavad seisakud tegelikult, mis on lisaks finantskuludele teised alternatiivkulud. Ettekanne toetus enne MEETUP-i välja saadetud küsimustikule, milles küsiti MEETUP-i osaliste tehaste seisakute ja sellega kaasnevate kõrvalnähtuste kohta.

Samuti rääkis Ken, millest tegelikult kujuneb välja varuosa tarne hind ja aeg. Miks mõned varuosad on võimalik kätte saada 2 tööpäevaga ja mõnesaja euroga, kui teiste kätte saamiseks võib kuluda kuid ja tuhandeid eurosid?

Kuidas muuta tootmine automatiseerimise ja digitaliseerimise abil kiiremaks ja kaotada raha kiiremini?

MEETUP-i peaesineja Aleksandr Miina rõhutas protsesside kaardistamise olulisust. Millest alustada automatiseerimist ja digitaliseerimist? Kui kiirendame ebatõhusaid protsesse, hakkavad need hoopis kiiremini kulusid tootma ja kaotame raha kiiremini. Kas oleme kindlad, et suudame kiiremaid voogusid kontrolli all hoida? Või “kaotame juhitavuse” ja lamame lõpuks kraavis katuse peal?

Aleksandr tõi välja, et protsesside kaardistamine muutub oluliseks juba 3 inimesega ettevõttes, sest vastasel juhul jäävad mingid ülesanded n-ö. ripakile, millega keegi enam ei tegele – ning samas on siis uuele inimesele lihtne üle anda “kogu pakett” kuidas alustada, millised protsessid on tema kanda ja mida täpselt teha.

Roger Allas tõi aga ühe oma lõputöös uuritud ettevõtte põhjal näiteid digitaliseerimise ohtudest ja võimalustest. Kuidas analüüsida ühe ettevõtte digitaliseerimise küpsuse astet? Roger rääkis, kui palju on ühes ettevõttes tegelikult digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendusi – tarkvarad, rakendused, robotid, pingid jm – ning kuidas on võimalik neid grupeerida ja analüüsida nende mõjusust äritegevusele.

Efektiivsem tootmine on järjest olulisem

Meie puudutatud teemade olulisust ja huvi digitaliseeruva tööstuse vastu näitab juba ainuüksi huvi MEETUP-il osalemise vastu. Kõik kohad MEETUP-il olid täis ja huvi oli tegelikult suurem, kui meie kontori mahutavus.

Ca 40 inimese omavaheline sünergia, avatud diskussioon ja intrigeerivad teemad tekitasid kõneainet nii esinejatega suhtlemisel kui ka pausi ajal Atemixi avaras laos, kus oli võimalik keha kinnitada ja omavahel ideid jagada.

Millised mõtted jäid kõlama?

Kui tuleviku tööstusest rääkides võib jääda tunne, et peagi teevad robotid kõik töö ära ja inimesed on sunnitud tööstusest kõrvale astuma, siis hetkel ei suuda veel ükski robot jäljendada inimlikku loovust ja tundeid. Siinkohal saavad ettevõtjad palju ära teha, kaasates ja informeerides oma töötajaid sellest, kuhu tänapäevane tööstus on suundumas ning andes juba koolidele sisendit, millist tööjõudu nad tulevikus vajavad.

Kas me soovime tegelda igapäevaselt “tulekahjude kustutamisega”? Või on hoopis soodsam ja kasulikum tegeleda ennetamisega – näiteks soetada juba ette mõnesajaeurone varuosa seadmele, mille rike võib põhjustada kümnetesse või sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kuluga seisaku?

Oluline on töö protsessid kaardistada ja tootmise andmeid analüüsida, et mitte tööstuse arengule jalgu jääda. Mõtteviis, et midagi on 30 aastat tehtud ühel viisil ja mis siin ikka muuta, ei ole tulevikus kahjuks jätkusuutlik. Kas võidelda muutuva maailma vastu või minna sellega kaasa oma tempos ja omadel tingimustel?

Täname kõiki osalejaid!

Aitäh kõigile, kes võtsid aega, et suhelda teiste tehaste juhtide, tootmisjuhtide ja tööstusautomaatika praktikutega, kes igapäevaselt sarnaste probleemidega kokku puutuvad. Oleme tänulikud nii neile, kellega oleme juba aastaid koostööd teinud kui ka kõigile uutele tuttavatele, kellega loodame tulevikus koostööd teha.

Kohtumiseni järgmistel sündmustel!