Tehaste robotiseerimine on täna aktuaalsem kui kunagi varem, sest me ei konkureeri enam oma valdkonna ettevõtetega Eestis. Globaalses toodete ja oskusteabe liikumises konkureerime kogu maailmaga. See tähendab, et robotiseeritud tootmise kompetentside jagamiseks on oluline teineteise kogemustele toetuda – vaid nii säilitab Eesti tööstus konkurentsivõime nii kodumaal kui ka eksportturgudel.
Lihtne tõsiasi on see, et kui me ei panusta täna tööstusesse, siis varsti ei ole seda vaja enam teha. Me jääme rongist maha ja ei püsi enam konkurentsis. Tööstusrobotite tutvustuspäevadel “Tuleviku töökäed 2020” kutsusime kokku Eesti tööstuse suurtegijad, et jagada omavahel teadmisi, mis aitaksid sammu edasi astuda kogu Eesti tööstusel pöörates suurimat rõhku tööstusrobotitele ja sellele, miks nende kasutuselevõtt on täna aktuaalsem kui kunagi varem.
Järgnev artikkel on kirjutatud Ken Variku ettekande põhjal, mida esitleti tööstusrobotite tutvustuspäeva “Tuleviku töökäed 2020” raames. Slaidiettekande saad alla laadida SIIT(3MB)
Miks on tööstusrobotite kasutuselevõtt just täna aktuaalne?
Kas keegi tööstusetevõtjatest panustab täna ettevõtte arengusse ja mahtude tõstmisesse inimtööjõu arvelt?
Selleni, et tööstusettevõtted vaatavad üha enam robotiseeritud tootmise poole on viinud kogum omavahel seotud tegureid. Mõned olulisemad neist on:
Palgafondi pidev kasv on üks tegur, mis sunnib ettevõtjaid alternatiive otsima
Tööjõupuudus (eriti füüsiliselt rasketele ja monotoonsetele töödele)
Palgafondi kasv (NB! Mitte ainult töötasu kasv)
Vajadus tootlikkuse kasvu järgi
Lühemad tarneajad – tooteid soovitakse saada kohe ja kiiresti
Väiksemad partiid – rohkem personaliseeritust, vähem “masstoodangut”
Inimesed soovivad teha suuremat väärtust loovat tööd – mahutööd ei soovita teha, rohkem ollakse nõus panustama töödesse, mis töölisi kõnetavad.
Teine oluline faktor on robotite töökindluse kasv ja järk-järguline hinnalangus, mis kaasneb iga uue toote laiema kasutuselevõtuga. See tähendab, et robotite integreerimine on muutunud soodsamaks olukorras, kus järjest enam teadvustatakse inimtööjõuga kaasnevaid keerukaid nüansse ja probleemikohti.
Kui tehakse robotite kasutuselevõtu tasuvusarvutusi, siis arvestatakse tööjõukulu arvutamisel tavaliselt järgnevaid tööjõuga seotud kulusid:
Tööjõukulu
Haiguspäevad
Puhkusepäevad
Boonused
Tõenäoliselt kõik, kes on inimtööjõuga kokku puutunud, saavad edasise analüüsi käigus aru, et ühel või teisel ajahetkel tuleb arvestada ka järgmiste teguritega, mis lõpuks väljenduvad lisakulude või teenimata jäänud tuludena:
1 vahetuse puhul on produktiivne tööaeg 40 tunni asemel tegelikult parimal juhul 30-35h nädalas
Töölised leiavad tihtipeale “muid olulisi tööülesandeid”, millega põhitöö kõrval / asemel tegelevad
Tööliste produktiivsus on kõikuv – oleneb tujust, väsimusest, töövälisest elust jne
Töö kvaliteet kõigub ja sellega kaasneb paratamatult praaktoodang
Tegelike tootmismahtude ette arvestamine on väga keeruline
Tööliste leidmisega kaasneb palkamise kulu
Tööliste kompetentsuse tõstmiseks ja hoidmiseks on vaja teha koolituskulusid
Olenevalt ettevõttest tuleb töölistele kompenseerida ka transport ja toitlustus
Halvemal juhul tuleb tegeleda ootamatute “kadumiste” ja tööle mitte kohale ilmumistega, mis toovad endaga kaasa vajaduse kiirete asenduste järgi.
Millised on robotiseeritud tootmise eelised?
Ülaltoodud nimistule peale vaadates võib siiski mõelda, et tööstusrobotite tootmisesse integreerimine on kulukas. Enne kui robotiseeritud tootmise mõtted taas riiulisse panna, võiks kaaluda ka robotiseeritud tootmisega kaasnevaid eeliseid:
Tööjõu puuduse kompenseerimine – roboti integreerid 1 kord ja ta ei lahku konkurendi juurde, kes pakub marginaalselt kõrgemat töötasu
Korduvad, igavad, ebaproduktiivsed ja samas vajalikud ülesanded vähenevad
Tootlikkus suureneb (stabiilne, muutumatu töötempo kogu tootmistsükli vältel)
Tootmine muutub paindlikumaks (tootmist on võimalik kiiresti ümber seadistada)
Robotid on täpsed – toote kvaliteet paraneb
Järjepidevus (ei teki ootamatuid kriisimomente, kõrvalekaldeid teiste ülesannete täitmiseks jms)
Kõrgem tööohutus (robot järgib täpselt kõiki talle sisse programmeeritud ohutusnõudeid)
Robot loob väärtust mida ei saa otse rahas mõõta (töökeskkonna rahulolu)
Inimeste potentsiaal tootmises vabaneb lisaväärtuse loomiseks
Robotid teostavad töö käigus ka kvaliteedikontrolli, mis tähendab, et vähem praaktooteid jõuab tootmise lõppfaasi
Parem töökoha ergonoomika – kutsehaiguste ja raskest tööst tulenevate terviseprobleemide ennetamine
Väiksem toorainekulu ja vähem jäätmeid
Aja kokkuhoid
Robotiseeritud tootmine tundub siinkohal justkui ilmselge valik, kuid ometi ei ole tööstusrobotid Eesti tootmisettevõtetes igapäevane nähtus. Kus on komistuskivi? Üks suuremaid faktoreid, mis tapab robotiseerimise projektid juba eos on tunnetuslikult kõrge hind võrdluses sama protsessi täitvate töötajate igakuise palgafondiga. Robotiseeritud tootmislahenduse hinnapakkumisele vaadatakse peale, nähakse mõnesaja tuhande euro suurust väljaminekut ja otsustatakse lahenduse kasutuselevõtu kahjuks. Vaatame koos aga arvutuskäiku, mis võib võib vaatenurka robitisse tehtud investeeringust oluliselt muuta.
Kui palju maksab tööstusroboti kasutuselevõtt ja kui pikk on investeeringu tasuvusaeg?
Üks tuntud eesti suurettevõtte juht ütles 4 aastat tagasi sellise lause:
Kui ma oleksin alguses selle roboti Excelisse pannud, siis ma oleksin hakanud kahtlema
Täna on olukord teistsugune – ka arvutustabelisse löödud numbrid räägivad robotite kasuks. Kliendi loal saame näitena tuua arvutuskäigu reaalse robotlahenduse kasutuselevõtu tasuvusarvutuset, mille abil saame illustreerida robotiseeritud tootmislahenduse investeeringu tasuvust 5-aastase perioodi näitel.
Antud näite puhul hakkab robot täitma tööprotsessi, mida täna teevad 4 inimest 2 vahetuses (2 kummaski vahetuses) arvestades, et 1 vahetus töötab 40 tundi nädalas. 30 000 € suuruse palgafondi, seisakute, praaktoodangu ja protsessi parendamise kulude juures on iga-aastane kulu 144 500 €.
Robotlahendus, mis hakkab tööprotsessi edaspidi täitma maksab koos haaratsi, lisaseadmete, transpordi, paigalduse ja seadistusega kokku 223 790 €.
Selle roboti opereerimiseks on 2 vahetuses vaja aga vaid 2 töötajat (1 töötaja vahetuse kohta) ning koos palgafondi, seisakute, praaktoodangu ja protsessi parendamise kuludega on iga-aastane kulu 66 000 €. Robotlahenduse iga-aastane eeldatav hoolduskulu pärast esmast paigaldust ja seadistamist on 1 850 € aastas.
Investeeringu tasuvust 5-aastase perioodi jooksul illustreerib järgnev graafiline joonis:
Tuletame meelde, et need numbrid ei ole välja mõeldud vaid kuuluvad reaalse tööstusroboti tasuvusarvutuse juurde. Kui nüüd arvestada ülaltoodud nimistut inimtööjõuga kaasnevatest faktoritest, siis usume, et roboti kasutuselevõtt ei tundu enam niivõrd kallis.
Sellest avrutusest tulenevalt on robotlahenduse investeeringu tasuvusaeg 2,85 aastat, robotjaama töötunni hind 12,14 € ning 5-aastase perioodi lõpuks saavutatud kokkuhoid ühelt tööprotsessilt 177 327 €.
Keda on vaja kaasata tööstusroboti kasutusele võtmise protsessi?
Kui nüüd tundub tööstusrobot ettevõtte arengut silmas pidades mõistliku, käega katsutava ja loogilise lahendusena, siis enne tööprotsessi robotiseerimise otsuse tegemist tuleks läbi mõelda, keda on vaja protsessi kaasata. Siinkohal saame oma kogemustele tuginedes tuua välja järgneva ahela:
Tootmisjuht – viib projekti vastavusse ettevõtte eesmärkidega.
Varustab projektimeeskonna vajalike ressurssidega
Kui tootmisjuht ei ole robotiseerimisse tugevalt kaasatud, võib projektile tõenäoliselt juba eos kriipsu peale tõmmata.
Projektijuht – määratleb projekti ulatuse ja nõuded
Määratleb, millist manuaalset tööd automatiseerida ja miks
Mõõdab manuaalse töö tootlikkuse
Määratleb, milliseid mõõdikuid tuleks täiustada, manuaalse töö sihteesmärgid ja protsessi automatiseerimise minimaalse elujõulisuse eesmärgid
Arvutab investeeringu tasuvuse (ROI) sarnaselt ülal toodud näitele
Planeerib integratsiooni erinevad etapid
Haldab projekti ressursside kasutamist
Hõlbustab suhtlust projektimeeskonna ja teiste meeskondade vahel tehases
Veendub, et projekt teostatakse täpselt, õigeaegselt ja eelarvest kinni pidades
Projektijuhil on robotiseerimise protsessis kandev roll ja küsimus on selles, kas projektijuhil on aega oma teiste, põhitöö juurde kuuluvate ülesannete kõrvalt seda teha?
Üks kõige sagedamini robotiseeritud töid on toote / pooltoote kaubaalustele laadimine
Robootika insener – kujundab nõuetele vastav robotjaama lahenduse
Dokumenteerib praeguse manuaalse protsessi ja selle piirangud
Töötab välja robotjaama kontseptsioonid
Loob roboti lahenduse
Määratleb roboti lahenduse ehitamiseks vajalikud materjalid ja nende maksumuse
Loob vajalikud dokumendid robotlahendusele
Loob roboti prototüübi ja viib läbi testid
Töötab välja hooldusplaani ja hooldustöötajate koolitusmaterjalid
Majas sees tavaliselt sellist inimest ei ole, eriti kui on tegemist esimese robotiseerimise projektiga.
Majasisene protsessinõustaja – veendub, et robotjaama poolt täidetud tööprotsess vastab kvaliteedistandarditele või ületab neid
Nõustab robotjaama inseneri ja programmeerijat robotjaamas tehtavate toimingute osas
Aitab protsessi erandeid õigesti käsitleda
Tavaliselt täidab seda rolli seadme operaator, kes teab protsessi sisu ja erisusi.
Konsultant – protsessinõustaja – annab nõu robotjaama probleemide lahendamisel
(tavaliselt väline partner)
Nõustab robotjaama inseneri ja programmeerijat jaamas tehtavate toimingute osas
Tuleks kaasata väline spetsialist, kes paneb tähele asju, mida selles sees olev inimene ei märka ja oskab küsida (kohati rumalana tunduvaid) küsimusi “miks see on just nii?”
Lisaks robotile endale on kindlasti vaja ka protsessi täitmiseks vastavat tööriista, näiteks vaakumhaaratsit
Hankespetsialist – ostab õigeaegselt sobivad seadmed ja komponendid
Ostab robotjaama seadmed
Veendub, et ostud võetakse vastu õigel ajal ja hoitakse õigesti
Teeb kindlaks, et õiged seadmed ja komponendid saadakse mõistliku hinnaga
Hangib kõik komponendid, et roboti lahendus ka päriselt valmis saaks. Teeb omalt poolt kindlaks, et lahendus vastaks päriselt protsessi nõuetele ja omapärale, et ei tekiks olukorda, kus ostetakse 12 000 € lahendus, kahe kuu pärast kantakse see maha ja ostetakse 20 000 € lahendus.
Paigaldaja/ tehnik – komplekteerib robotjaama komponentidest kokku
Komplekteerib robotjaama
Teeb mehaanilise ja elektrilise paigalduse
Paigaldab robotjaama tootmisliinile
Teeb kindlaks, et robotjaama lahendus on täielikult paigaldatud ja programmeerimiseks valmis
Programmeerija- programmeerib roboti toimima nagu ette nähtud
Programmeerib roboti
Veendub, et programm vastab selguse ja loetavuse standarditele
Määratleb roboti programmile juurdepääsu tasemed (kes saab programmi muuta)
Seadistab roboti ja teiste masinate vahelised liidesed, et need saaksid omavahel suhelda
Koostab programmi dokumentatsiooni
Seadistab süsteemi varundused
Teostab ohutuse ja programmeerimise koolituse operaatoritele / kasutajatele
Programmeerimine iseenesest ei ole väga keeruline, aga kogenud programmeerija teab nüansse, mis muudavad selle protsessi oluliselt kiiremaks.
Operaator – robotioperaator
Käivitab roboti
Teostab tõrkeotsingu, kui robot ei tööta
Peab probleemide ja lahenduste logi ning annab tagasisidet ülejäänud meeskonnale
Juhib projektijuhi tähelepanu robotjaama lahendamata probleemidele
Operaator on see, kes hakkab robotiga igapäevaselt töötama. Üldiselt on võimalik koolitada välja töötaja, kes tegeles varasemalt protsessi täitmisega. Praktikas võtab operaator robotiseeritud lahenduse omaks poole aasta kuni aasta jooksul.
Operaator on see, kes robotiga igapäevaselt töötama hakkab
Seadistaja – täiustab robotjaama kasutamise käigus pidevalt
Seadistab roboti
Selgitab välja, kuidas saaks robotjaama ja üldist protsessi parandada
Koordineerib pidevalt lahenduse täiustamise projekti
Seadistaja peaks olema majas sees olemas. Ülesanne on roboti seadistust järk-järgult parandada, et efektiivsus ajas tõuseks.
Hooldustöötaja- roboti hoolduse eest vastutav isik
Viib läbi ennetavaid ja reageerivaid hooldustoiminguid
Varundab süsteemi
Hooldustöid tuleb teha võrdlemisi vähe, kuid korrapärane hooldus on oluline, et tagada robotlahenduse töökindlus.
Kuna nimekiri on niivõrd pikk, tekib tihtipeale olukord, kus otsustatakse, et töö on liiga keerukas ja see jääb tegemata. Teine läbikukkumiseni viiv stsenaarium on selline, kus kõik ülaltoodud ülesanded jagatakse kätte ühele kuni kolmele inimesele ja antakse käsk protsessi robotiseerimine “ära korraldada”. Sellise lahenduse edukat tomimist ei ole Atemixi praktikas veel nähtud.
Toimiva robotiseeritud lahenduseni aitab jõuda integraator
Protsessi enese ja firmasiseste ressursside ümberpaigutuse keerukuse tõttu ongi vajalik integraator, kes saab võtta enda kanda lõviosa töödest. Tellijale jääb siiski ka oma roll kanda, sest igas tootmises on spetsiifilised nüansid, mida integraator ei pruugi teada. Ja see kehtib iga integraatori puhul. Kui jagada ülesanded ümber integraatori ja tellija vahel, võiks jagatud vastus protsessi kaasatud isikutele näha välja järgmine:
Woboton täidab tellija jaoks süsteemi integraatori rolli, tuues kokku robotlahenduse õnnestumiseks vajalikud kompetentsid
Süsteemi integraatori meeskond ja ülesanded:
Projektijuht
Insener – robotiga seotud lahenduse disainer
Protsessinõustaja
Hankespetsialist
Paigaldajad / tehnikud
Programmeerijad
Hooldustehnik
Operaatori / programeerijate koolitamine
Protsessi pidev täiustamine (tööstusrobotite täisteenusrendi puhul)
Tellija meeskond:
Tootmisjuht
Projektijuht
Protsessinõustaja – liini operaator, kes igapäevaselt seadet kasutab
Operaator
Seadistaja (robotiseeritud protsessi efektiivsuse järk-järguline parendamine)
See tähendab, et integraator (näiteks Woboton) saab enda kanda võtta lõviosa robotiseerimise töödest ja kaasata oma kompetentsi nii tööstusautomaatikast kui ka robotiseerimisest. Sellegipoolest ei saa robotiseerimise protsess toimida tellijapoolse sisendita, mida integraator kogub protsessi kaasatud isikutelt. Nii saab robot täita just seda ülesannet milleks see on loodud efektiivselt ja ressursisäästlikult, arvestades ka väliste nüanssidega, mis protsessi juurde kuuluvad.
Wobotonis olemegi keskendunud sellele, et tuua kokku maailma suurimate robotlahenduste tootjate kompetentsid ning neid väärindada omapoolse oskusteabega automaatikaprosessidest ja robotlahenduste integreerimisest. Woboton ühendab maailma suurtootjate FANUC, SICK, SIEMENS, BeA, JOULIN, OnRobot, Piab ja teiste kogemused tellijapoolsete soovide ja kompetentsidega ning selles koostöös sünnivad lahendused, kus iga koostööahela liige saab spetsialiseeruda just sellele, mida ta kõige paremini oskab.
Esimene suur väljakutse tööstusettevõtetele on toimetulek ootustega robotiseeritud tootmise suhtes. Kohe kui tööstusrobotite poole vaadatakse, siis võib tekkida arvamus, et robot lahendab kõik tootmises pead tõstvad probleemid ja on abiks iga tööprotsessi juures – ehk kõik toimib nii nagu tänases autotööstuses, kus koosteliinid on peaaegu täielikult robotiseeritud. Kuid autotööstus on selle töökorralduse ja robotiseerituse nimel 40-50 aastat vaeva näinud. Tegemist ei ole ainult robotite vaid ka töökorralduse, meeskonna ja tarkvaralahendustega, mis aitavad robotlahendusel tervikuna töötada.
Alustada tuleks lihtsate protsesside robotiseerimisest ja liikuda järk-järgult keerukamateni, sest nii tekib tootmises kompetents. Ilma majasisese kompetentsita on väga keeruline robotiteid maksimaalse efektiivsusega kasutada.
Esimese robotiga soovitakse saavutada töökorraldust nagu autotööstuses, kuid selleni jõudmine nõuab aega ja investeeringud. Alustada tuleks lihtsamatest protsessidest.
Kuid lisaks kõrgetele ootustele on igal tootmisel individuaalsed väljakutsed, mis tulenevad tööstuse ja ärimudeli omapäradest. Nende väljakutsete hulka võivad kuuluda:
Töötajate oskuste komplekt ja koolitus – kuidas uues keskkonnas tegutseda? Millised on töötajate kompetentsid, kuidas neid ümber paigutada ja keda on vaja robotlahenduse rakendamiseks juurde palgata?
Ohutusmeetmed – uued ohutusriskid, töötajatele tuleb tagada turvaline töökeskkond
Süsteemi kulude eelarvestamine – kuigi robotite hinnad langevad pidevalt, kaasneb robotite kasutuselevõtuga kõrge esmane investeering. Kuidas tagada roboti tasuvusaja jooksul püsivad tootmis- ja müügimahud?
Toote töövoo haldamine – kui palju peab robot tootma olemasolevaid tootmislahendusi silmas pidades?
Töökultuuri muutus – kuidas üle minna käsitsi tootmiselt robotiseeritule? Kas töötajad on uuest tootmisviisist huvitatud? Kui on välja kujunenud osakonnad ja tootmiskultuur, siis võib robotiseerimisest tingitud protsesside muudatusega kohanemine olla valulik
Omandisuhe – kas töötajad tunnevad ennast tootmisprotsessi väärtusliku osana? Kas operaatori jaoks on igapäevatöö robotiga mugav?
Üks robot lahendusena kõigile probleemidele? – Kuidas tulla toime ebareaalsete ootustega robotiseerimise suhtes? 1 robot ei suuda teha kõiki tehase töid vaid täidab spetsiifiliselt 1 tootmisprotsessi
Seisaku tolerants – milline on tolerants probleemidest tulenevate seisakute suhtes? Isegi parima kvaliteediga seadmetel esineb mingil hetkel probleeme. Kuidas sellega toime tullakse?
Milline on robotiseeritud lahenduste kasutusele võtmise kogemus ja tulevikuplaanid Eesti tööstusettevõtetes?
Tööstusrobotite tutvustuspäeva “Tuleviku töökäed 2020” raames korraldasime osalejate hulgas küsitluse, et teada saada robotiseerimise seis Eesti tööstusettevõtetes ning kuulda kogemusi ettevõtjatelt, kes on juba robotlahendusi integreerinud.
Suurimat vastamisaktiivsust küsimustiku täitmisel näitas üles puidutööstus, kelle hulgas robotiseeritud lahenduste kasutusele võtmise huvi on ka arusaadavalt kõrge.
Olulisematest küsitluse käigus välja tulnud leidudest võiks välja tuua, et juba täna on 54,5 % vastanud ettevõtete tootmisüksustes kasutusel tööstusrobotid. Mis veel olulisem – nendes ettevõtetes, kus on robotid kasutusel on neid keskmiselt 3,75 tk ettevõtte kohta. See tähendab, et need kes on roboti soetanud, on seda teinud ka teisel, kolmandal, neljandal korral. Kõrget huvi robotiseerimise vastu näitab üles ka asjaolu, et 66,7 % vastanutest plaanib järgmise aasta jooksul kas esmast või täiendavat investeeringut tööstusrobotitesse.
Ettevõtetes, kus robotid on juba kasutusel, on neid keskmiselt 3,75 tk ettevõtte kohta
Robotiseeritud tootmise põhieelised tulevad välja siis, kui tootmine toimub 2 või enamas vahetuses ning vastustest selgus, et sellise töökorraldusega ettevõtteid oli ¾. Peamised kasutusalad robotitele täna on materjalitöötlus, toodete paletiseerimine transpordialustele ja pakkimine.
Kui ülal tõime välja hulga robotiseeritud tootmise eeliseid oma praktilisest kogemusest, siis uurisime ka seda, milliseid eeliseid on ise märganud need Eesti tootmisettevõtted, kes juba kasutavad tööstusroboteid:
Enam kui pooled robotite päeva külastajatest juba kasutavad tööstusroboteid
Ühtlasem kvaliteet
Kõrgem tootmisefektiivsus
Vähem praaktoodangut
Töötajate kõrgem töödistsipliin – robot dikteerib töötempo
Ruumi kokkuhoid tootmises
Madalam tööjõukulu
Kiirem tootmine
Väiksem tööjõu vajadus samade tootmisprotsesside täitmiseks
Samuti teadvustatakse tugevalt, et toota saab efektiivsemalt ja väiksemate kadudega. Vastajad soovivad 2020 aastal saavutada keskmiselt 10-20 % kõrgemat tootlikkust ning 66,7 % on täheldanud, et praaktoodang põhjustab nende tootmises märgatavat kulu. Kõrgema tootlikkuse ja parema kvaliteedi saavutamiseks plaanitakse ette võtta järgmisi samme:
66,7 % vastanutest plaanib järgmise aasta jooksul investeerida tööstusrobotitesse
Seega võib öelda, et suur osa ettevõtteid on robotiseerimisega juba alustanud, veel suurem osa plaanib teha investeeringuid robotitesse ja tegelikult on ettevõttel olemas ka oma nägemused, millistes kohtades ja mis viisidel on võimalik efektiivsust tõsta. On vaja teha vaid esimesed sammud robotiseeritud lahenduste suunas, et ideed jõuaksid teostuseni. Üks meie klient on öelnud:
Praegu võiks mõelda, et kuidas me siiani seda üldse tegime? See on täiesti arulage ju! Me tõstsime sadu ja tuhandeid pakke, kahe-kolme-neljakümnekiloseid pakke kahe meetri kõrgusele käsitsi
Esimene samm tööstusrobotite kasutuselevõtuni – tööstusroboti rent
Kui on soov proovida järgi, kuidas võiksid robotid teie tootmisüksuses toimetada, siis ei ole vaja kohe teha mitmesaja tuhande euro suurust investeeringut. Üks tööstusrobotite päeva korraldamise eesmärke oli välja pakkuda ka lahendus neile, kes soovivad proovida robotiseeritud tootmist pikaajaliste siduvate kohustusteta.
Atemix Grupi tööstusrobotitega tegelevas harus Woboton oleme välja töötanud tööstusrobotite täisteenusrendi. Piltlikult öeldes pakume seeläbi ettevõtjatele võimaluse palgata tööstusrobot mingi konkreetse tööprotsessi täitmiseks.
Tööstusroboti täisteenusrent on madala sisenemisbarjääriga võimalus tööstusrobotite katsetamiseks ja otsustamiseks, kas tundub mõistlik teha suuremaid investeeringuid robotiseeritud lahenduste välja ostmiseks. Rent toimub paindlikel tingimustel ja ei sisalda peidetud kulusid – hind sisaldab nii robotit, selle integreerimist tööprotsessidesse kui ka jooksvat hooldust.
Enne robotiseerimisega alustamist on meiepoolne tungiv soovitus heita oma tootmisele kriitiline pilk ja teha välise konsultandi abiga digiaudit. Nii saab hea ülevaate tootmise pudelikaeladest, kulukohtadest ja sellest, milliste protsesside automatiseerimine toob endaga kaasa kõige kiireimad ja efektiivseimad tulemused.
Digiauditi jaoks on veel võimalik taotleda ka EAS-i toetust, mis katab kuni 70 % digiauditi tegemiseks tehtavatest kuludest. Digiauditi kohta saad lugeda lähemalt SIIT ja digidiagnostika toetuse kohta SIIT
Juhuks kui vajad asjatundlikku partnerit nii robotiseerimisel kui ka digidiagnostika teostamisel, siis Atemix Grupi spetsialistid saavad nõu ja jõuga abiks olla. Tänu enam kui 18-aastase kogemusele tunneme tehaste hingeelu ja saame aidata parimate tootmislahenduste leidmisel. Soovid astuda sammud kõrgema tootlikkuse suunas? Võta meiega ühendust ja teeme koos sammud Sinu tootmise konkurentsivõime tõstmiseks!
Vaata kokkuvõtvat videot tööstusrobotite tutvustuspäevast “Tuleviku töökäed 2020”
Soovid oma tootmist efektiivsemaks muuta?
Atemixi tehaste doktorid viivad iga tehase tippvormi ja aitavad seda vormi hoida.
